30.04.2014 - 12.05.2014 / SIGRID VIIR(1979) - "Universumi eesmärk ja värelev lehter"

Külastasin 30.aprillil Sigrid Viir'i näitust "Universumi eesmärk ja värelev lehter".
Näitus toimus/toimub Hobusepea galeriis. 

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Värvikeskuste Grupp OÜ.
Näitusi Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

Sigrid Viir on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna ja tegutseb lisaks sooloprojektidele aktiivselt ka kunstnike rühmituse Visible Solutions OÜ liikmena. Kunstnikuna huvitavad teda sotsiaalsed kokkulepped, moraalinormid ja reeglid, mis on vaikimisi "igapäevasteks tööriistadeks", mida ühiskonnas toimimiseks tarbitakse, kuid mille kasutamine jääb tihtilugu märkamatuks, sest need on liialt omaks võetud. Viir kasutab loomingus fotograafia, installatsiooni ja video elemente.

Näitus oli väga värviline ja ebamaine. Meeldis, kuidas ühte fotot oli mitu korda volditud ja eri värvi taustadele asetatud. Lisaks väga huvitav oli vaadata, kuidas sinisevärv veekanistrist kollasele pinnale kukkudes kujundeid lõi.

Navitrolla galerii

Külastasin ka Navitrolla galeriid, mis asub Tallinna vanalinnas.
Galeriis on väga mõnus õhkkond. Ruum, kus Navitrolla oma tööd teeb on väga hubane, lisaks kostub kõlaritest mõnus muusika. Kui külastajal veab, võib ta galeriisse just siis sisse astuda, kui kunstnik maalib oma järgmist maali. Navitrollal on väga omapärane stiil, maalib palju loodust ja loomi ning tema maalid tunneb juba kaugelt ära.

KEVAD NÄITUS

Külastasin aprillikuu viimasel nädalal Tallinna Kunstihoones toimuvat Kevad näitust.
Näitus oli väga värvikas ning leidus kunstnikke ja kunstiteoseid igale maitsele.

*Jaan Nõgisto(1992) - Love Folk

Näituselt oli just see maal minu lemmik. Armastan, et kunstnik oli kasutanud julget värvivalikut. Pilt on väga nooruslik ja Nõgisto oli suutnud nii palju detaile maalida ühele lõuendile. Teos paistis oma värvipaletti ja stiili poolest välja, just see mind selle töö juures köitiski.

*Elis Saareväli(1980)
Teos on nimeta. Arvasin ma algul, et tegu on fotoga. Lähemale astudes, selgus et kunstiteos on hoopis akrüülmaal. Muud emotsiooni see töö minus ei tekitanud.

*Einar Vene(1952) - ET IN ARKADIA EGO


See teos oli mu teine lemmik, ka sellel on julge värvipalett. On näha, et kunstnikul on kindel signatuurstiil, mille järgi saab tema töid eristada teiste kunstnike töödest. Iga vaatleja, kes seda pilti vaatab/uurib, saab sellele teosele ise loo mõelda. Teos on väga tore ja rõõmus.

29.04.2014 - 10.05.2014 Mikro / Micro

Näitus leiab/leidis aset Draakoni galeriis (Pikk 18, Tallinn).

Näituse avasid Mari-Leen Kiipli, Kulla Laas, Aap Tepper, Mari Volens ja Kristina Õllek. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ning näitusi Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurakapital ja Eesti Kultuuriministeerium. Käesolev on kunstnike neljas ühisnäitus.
Näitus oli väga lahe ja omapärane. Ruum oli ümberringi kaetud musta riidega, põrand oli pehme, ruum oli täidetud vähesel määral suitsuga ning ainuke asi mis pilku püüdis oli värviline laseri-riba, mis tekkis seinale. See oli väga huvitav ning minu silm pole tükk aega midagi nii omapärast näinud. Lasin näituste päeviku jaoks mõned fotod endast laser-riba taustal teha.

26.04-15.06 KÖLER PRIZE 2014.NOMINENTIDE NÄITUS / NOMINEES' EXHIBITON

Näitus leidis aset EKKM (Põhja pst. 35) . Oma töid esitlesid: Jass Kaselaan, Kiwa, Kärt Ojavee, Johannes Säre ja Visible Solutions OÜ.


Köler Prize on 2011. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt asutatud kunstiauhind, mille eesmärgiks on populariseerida kaasaegset kunsti ning tõsta esile kohalikul kunstiväljal olulisi kunstnikke ja rühmitusi. Kunstnikud esitavad omal valikul näitusele kaks teost – ühe juba varem eksponeeritud, soovitavalt viimase kolme aasta loomingust, mida võiks ka teatud mõttes pidada kunstniku loomingut defineerivaks teoseks, ning teise spetsiaalselt Köler Prize’ile valminud või Eestis varem eksponeerimata, uue teose. (www.ekkm.ee)


*Visible solutions OÜ

"Kunstiteos, mis koosneb vaid iseenda väärtusest."
Arvan, et see teos oli väga geniaalne, sest see koosneb vaid iseenda väärtusest.
Nagu öeldakse: "Lihtsuses peitub ilu."






*Jass Kaselaan - Nukkude väljak

Väljapanekul eksponeeritavate portreeskulptuuride modellidena kasutasin nukke. Ideaaljuhul on nukul olemas just nii palju jooni, et pidada teda inimese tinglikuks kujutiseks, kuid samas nii vähe individuaalsust, et talle võib kujutlusjõu abil anda mis tahes välimuse ja käitumise. Nukud leidsin majavaheliselt platsilt prügikastide kõrvalt. Nad olid ära visatud - kasutuks, mittevajalikuks tunnistatud. Leid tekitas minus empaatiasegust hirmu, minu tinglik samastumine oli paratamatu. Platsi piiravate majade ananüümsed akenderivid lasid aimata nende taha varjunud elusid. Anonüümseid kulgemisi lõppude, äraviskamiste poole.


Esmamulje oli väga õudne. Kui astusin uksele lähemale, oli näha vaid valget ruumi, mis oli täidetud suurte hallide nukupeadega. Astudes tuppa sisse oli kõik nii hüpnotiseeriv. Nukupead olid asetatud paralleelselt üksteise kõrvale ridadesse, seintel rippusid lasnamäe kortermajadest tehtud fotod ja kuulda oli vaid valjult tiksuvat kella.  See oli väga omapärane ja lahe.

*Johannes Säre - Tõus kadumaläinud mõtte sügavikku
See teos oli sellelt näituselt minu lemmik, kahjuks polnud seda võimalik nii võimsalt fotole tabada. Tegu oli ruumiga, mille seinad olid mustad,  põrand oli kaetud kividega ning ainuke detail, millele suutsin tähelepanu pöörata oli see lumivalge aken. Kui ma astusin sellele valgust kumavale aknale lähemale, sukeldusin oma mõttete maailma. Minule seostus selle aknaga tulevik. Akna kuma oli nii kaunis, seletamatu ning samas üsna õudne nagu ka tulevik, sest see on ettearvamatu.

*Johannes Säre - Nimeta suitsurõngakahur
Jällegist oli tegu väga lihtsa teosega.
Sisseastudes nägin mustaks värvitud tuba, mille keskele oli asetatud suitsurõngakahur, mis reageeris liikumisele ning hakkas siis suitsurõngaid tegema. See nägi väga effektne välja.

25.-27.10.2013 EESTI FOTOKUNSTIMESS / PHOTOGRAPHIC ART FAIR

Külastasin oktoobris Fotokunstnike Ühenduse korraldatud  Fotokunstimessi. 

Näitus leidis aset Telliskivi Loomelinnakus (Telliskivi 60A) ning külastajad said vaadelda 25-kunstniku töid. Kuna kunstnikke oli palju, selekteerisin välja kaks kunstnikku, kelle tööd väga meeldisid.

*Arne Maasik 
Maasiku eesmärgiks on koorida kihtide kaupa detaile ja tungida midagi puudutamata nende asjade sisuni, mis annavad meie pilgule vabaduse edasi uurida. (www.arnemaasik.org)


Tema tehtud fotod meeldisid mulle väga, sest kunstnik oli suutnud lihtsate kaadritega tekitada vaatlejale sellise tunde nagu too seisaks isiklikult mõnes mahajäetud majas või toas. Need pildid olid ühtlasi ka minu lemmikud sellelt näituselt.

                                             












*Reimo Võsa-Tangsoo
on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafina magistriõppes. Võsa-Tangsoo kasutab oma töödes palju interaktiivseid elemente, vaatajal on oluline roll kunstiteoste tähenduse loomisel. Tema töödes põimuvad ikoonilised kujutised, keel, poliitika ja innovatiivsed tehnoloogiad. 


Teise kunstnikuna valisin Reimo Võsa-Tangsoo kuna miski tema töödes köitis mind. Kaadrid olid jällegist väga lihtsad, aga kunstnik oli tabanud õigeid hetki, mil pilti teha. Lisaks olid ta tööd must-valged, mis mulle kui kunstiaustajale väga meeldivad, sest vahel on võimalik must-valgelt palju omapärasemaid teoseid luua. Postitasin vaid ühe tema teostest kuna mul ei õnnestunud teistest töödest head fotot teha.